Kohtuväline lepitus
Lepitus Tallinnas: vaidlus lõpeb kokkuleppega, mitte kohtuotsusega
Lepitaja ei mõista kohut ega asu kellegi poolele. Ta juhib vestlust nii, et pooled näeksid, mille peale on tegelikult võimalik kokku leppida — ja paneb saavutatu kirja.
Esimene vestlus on konfidentsiaalne ja kohustusteta.
Millega pöördutakse
Vaidlused, mis lepitusse sobivad
Ühine nimetaja on lihtne: pooled peavad teineteist ka pärast vaidlust taluma — sama trepikoda, sama ettevõte, samad lapsed.
Kuidas see käib
Viis sammu esimesest kõnest kirjaliku kokkuleppeni
Te ei pea ise otsustama, kas juhtum lepituseks sobib. Ütleme selle ausalt välja juba esimeses vestluses.
Esimene kontakt
Helistate või kirjutate. Kaardistame olukorra ja ütleme, kas lepitus siin aitab või on mõistlikum minna kohe juriidilist teed.
Teise poole kaasamine
Lepitus eeldab mõlema nõusolekut. Vajadusel võtame teise poolega ise ühendust ja selgitame, mida menetlus tähendab ja mida see ei tähenda.
Eraldi vestlused
Kohtume kummagi poolega omaette. Nii tuleb välja tegelik huvi seisukoha taga — see on koht, kus enamik vaidlusi hakkab liikuma.
Ühine kohtumine
Juhime vestlust nii, et mõlemad saavad rääkida ja tegelikult kuulda. Lepitaja ei otsusta teie eest ega paku välja „õiglast“ lahendust.
Kokkulepe kirja
Paneme saavutatu kirja selges keeles: kes mida teeb, mis tähtajaks ja mis juhtub siis, kui keegi kokkuleppest kinni ei pea.
Kohus või lepitus
Mille poolest lepitus kohtust erineb
Kohus on selleks, et vaidlus lõpetada. Lepitus on selleks, et suhe säiliks. Kui teil on ühine ettevõte, ühine trepikoda või ühised lapsed, on vahe suur.
Kohtuvaidlus
- Menetlus on üldjuhul avalik
- Kestab kuid, sageli aastaid
- Otsuse teeb kohtunik, mitte teie
- Riigilõiv ja esindaja kulu lisanduvad
- Suhe poolte vahel katkeb tavaliselt lõplikult
Lepitus
- Vestlus on konfidentsiaalne
- Enamasti mõni kohtumine, mitte aastad
- Otsustate ise, mis teile sobib
- Kulu on ette teada ja pooled saavad selle jagada
- Suhe säilib — oluline laste ja ühise äri puhul
Õiguslik pool
Mida seadus lepituse kohta ütleb
Lepitus ei ole vabas vormis vestlus köögilauas. Sellel on Eestis oma seadus ja oma tagajärjed.
Lepitusmenetlust reguleerib lepitusseadus. Menetlus on vabatahtlik: kumbki pool võib selle igal hetkel katkestada, ilma et peaks põhjust selgitama. Lepitaja on erapooletu ja ta ei esinda kummagi poole huve — see on põhjus, miks meie büroo ei võta sama asja hiljem esindusse, kui oleme selles olnud lepitaja rollis.
Lepitajal on saladuse hoidmise kohustus kõige suhtes, mis menetluses teatavaks saab. Praktikas tähendab see, et pooled saavad laua taga rääkida ka sellest, mida nad kohtus kunagi ei ütleks — ja just seal tekib enamik kokkuleppeid.
Saavutatu pannakse kirja ja pooled allkirjastavad selle. Kui tegemist on varalise nõudega ja kokkuleppele on vaja kohtuotsuse jõudu, saab maakohus kokkuleppe täidetavaks tunnistada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 627¹). Sama tulemuse annab notariaalne tõestamine koos kohese sundtäitmise klausliga. Ütleme teile ette, kumb tee teie olukorras mõistlik on — sageli piisab lihtsast kirjalikust kokkuleppest.
Kui kokkulepet ei sünni, ei ole te midagi kaotanud peale kulutatud aja: räägitu jääb poolte vahele ja tee kohtusse on endiselt avatud.
Mida te saate
Mis lepitusest reaalselt järele jääb
- Selge pilt sellest, milles vaidlus tegelikult seisneb — sageli ei ole see see, millest alustati.
- Kirjalik kokkulepe, kus on kirjas tähtajad, summad ja vastutus, mitte head kavatsused.
- Aus hinnang, kui lepitus teie asjas ei tööta. Sellisel juhul ütleme, mis on järgmine samm.
- Vajadusel kokkuleppe juriidiline vormistamine ja abi selle täitmisel.
Korduma kippuvad küsimused
Mida enne esimest kõnet küsitakse
Kui vastust siit ei leia, helistage. Küsimus ei ole rumal ja vastus ei maksa midagi.
+372 5615 3906Mis vahe on lepitajal ja advokaadil?
Advokaat või jurist esindab ühe poole huve. Lepitaja ei esinda kumbagi: tema ülesanne on juhtida vestlust nii, et pooled jõuaksid ise kokkuleppele. Meie büroos on mõlemad rollid olemas, aga ühes ja samas asjas neid ei segata.
Kas teine pool peab lepitusega nõustuma?
Jah. Lepitus on vabatahtlik ja ilma teise poole nõusolekuta seda alustada ei saa. Küll aga võtame teise poolega vajadusel ise ühendust ja selgitame, mis menetlus see on — üsna sageli kaob vastuseis siis, kui inimene saab aru, et keegi ei hakka teda süüdistama.
Kas lepituses saavutatu on siduv?
Kokkulepe pannakse kirja ja pooled allkirjastavad selle. Varalise nõude puhul saab kohus kokkuleppe poolte nõusolekul täidetavaks tunnistada või notar selle tõestada — siis on seda võimalik täitmisele pöörata nagu kohtuotsust.
Kui kaua lepitus kestab?
See sõltub asja keerukusest ja sellest, kui valmis pooled rääkima on. Osa juhtumeid laheneb ühe pikema kohtumisega, osa vajab mitut. Pärast esimest vestlust oskame anda realistliku ajakava, mitte lubadust.
Mida lepitus maksab?
Hinna ütleme siis, kui teame, millega tegu — maht sõltub juhtumist. Esimeses vestluses kaardistame olukorra ja anname konkreetse hinna koos sellega, mis selle sisse kuulub. Lepituse puhul saavad pooled kulu omavahel jagada, mis teeb selle kohtuvaidlusest odavamaks juba enne, kui midagi on juhtunud.
Mis juhtub siis, kui kokkulepet ei sünni?
Lepitusvestluses räägitu jääb poolte vahele ja kohtutee jääb avatuks. Kui asi läheb kohtusse, saab teid esindada teine jurist — meie ei saa selles asjas esindajaks hakata, sest olime lepitaja rollis.
Seotud teenused
Kui asi puudutab ka muud
Võtke ühendust
Rääkige olukord ära — ülejäänu on meie töö
Kirjutage paari lausega, mis juhtus. Vastame tööpäeva jooksul ja ütleme ausalt, kas ja kuidas saame aidata.